Mehaaniline arvuti

Mehaaniline arvuti on arvuti, mis kasutab elektrooniliste komponentide (nt transistor) asemel mehaanilisi komponente (nt kangkaalud, hammasrattad). Mehaaniliste arvutite hulka võib lugeda näiteks arvutuslükatid, mehaanilised kalkulaatorid ja Teise maailmasõja ajal levinud pommisihikud ja tulejuhtimisseadmed.

Mehaanilised arvutid võivad olla nii analoogseadmed kui ka digitaalsed. Esimesel juhul kasutatakse arvutis mehhanisme, kus informatsiooni edastamine käib ühtlaste pindade või vedrudega, nagu näiteks arvutuslükatites. Digitaalsetes mehaanilistes arvutites kasutatakse komponente, mis saavad omada diskreetseid väärtuseid või asendeid, näiteks hammasrattaid. Erinevalt elektroonilistest arvutitest ei ole mehaanilistes arvutites üldiselt levinud kahendsüsteemi kasutamine, vaid tihti rakendatakse suurema baasiga arvusüsteeme, sest siis on võimalik vähendada komponentide arvu seadmes. Näiteks Johann Helfrich Mülleri poolt 1784. aastal loodud arvutusseadmes oli võimalik numbriplaatide vahetamisega muuta kasutatava arvusüsteemi baasi kahest kaheteistkümneni^[1].

Laiemas mõistes on paljusid süsteeme võimalik vaadelda mehaanilise arvutina, näiteks kärbsepüünist või Origami mudelit. Sellisel juhul on need süsteemid võimelised endas mingil kujul mehaaniliselt infot talletama, näiteks Origami mudeli asendina, ja seda peab olema ka võimalik töödelda ja edastada. Sellised süsteemid erinevad oluliselt tavaliselt ettekujutatud arvutist ning ka von Neumanni arhitektuurist.^[2]

1960. ja 1970. aastatel tõrjusid elektroonilised arvutid mehaanilised arvutid turult välja. Pöördepunktiks võib lugeda hetke kui elektroonilised seadmed läksid diskreetsetelt transistoridelt üle integraalkiipidele, mille tulemusena nende hinnad odavnesid ja mõõtmed kahanesid kordades.^[3] Samuti on mehaaniliste arvutite puhul tihti probleemiks nende töötamisel tekkiv müra ja piirangud seoses mehaaniliste komponentide tootmise täpsusega. Näiteks Babbage'i analüütilise mootori ehitamine oleks selle väljatöötamise ajal (19. sajandi keskel) olnud võimatu, sest nii täpsete komponentide valmistamiseks puudusid nii tehnoloogiad kui ka seadmed^[4].

Mehaanilisi arvuteid

↑ Herbert Bruderer (2022). Milestones in Analog and Digital Computing, Third Edition. Rorschach, Šveits: Springer.
↑ Hiromi Yasuda; Philip R. Buskohl; Andrew Gillman; Todd D. Murphey; Susan Stepney; Richard A. Vaia; Jordan R. Rane (06.10.2021). "Mechanical Computing". Nature. Vaadatud 01.05.2022.
↑ Christian Sandström (12.08.2013). "Facit and the Displacement of Mechanical Calculators" (PDF). IEEE Annals of the History of Computin. Vaadatud 01.05.2022.
↑ John Loeffler (08.12.2021). "The Analytical Engine: The Greatest Mechanical Computer Never Built". Originaali arhiivikoopia seisuga 26.06.2022. Vaadatud 01.05.2022.

[:1-1] Herbert Bruderer (2022). Milestones in Analog and Digital Computing, Third Edition. Rorschach, Šveits: Springer.

[2] Hiromi Yasuda; Philip R. Buskohl; Andrew Gillman; Todd D. Murphey; Susan Stepney; Richard A. Vaia; Jordan R. Rane (06.10.2021). "Mechanical Computing". Nature. Vaadatud 01.05.2022.

[3] Christian Sandström (12.08.2013). "Facit and the Displacement of Mechanical Calculators" (PDF). IEEE Annals of the History of Computin. Vaadatud 01.05.2022.

[:0-4] John Loeffler (08.12.2021). "The Analytical Engine: The Greatest Mechanical Computer Never Built". Originaali arhiivikoopia seisuga 26.06.2022. Vaadatud 01.05.2022.

[1]

[2]

[3]

[4]